Miks õppida vanglaametnikuks?

Justiitsministeeriumi üks põhiülesandeid on muuta Eesti vanglasüsteem demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikuks usaldusväärseks ja turvaliseks süsteemiks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda.

Vanglate valdkonna peaeesmärgiks lähiaastatel on teha lõpp okupatsiooniaegsetele laagervanglatele. Seal pole võimalik viia ellu vanglakaristuse mõtet – kinnipeetavaid seaduskuulekale teele juhtida. Mitu aastat tänapäevase Tartu Vangla kogemust on kinnitanud, et neis tingimustes on töö inimestega võrreldamatult tõhusam. 2008. aasta kevadel avati kaasaegne Viru Vangla ning ettevalmistamisel on ka uue Tallinna Vangla ehitus. 2015 aastaks on Eestisse kavandatud kolm kaasaegset regionaalset vanglat (Tartu, Viru ja Tallinn). 2008 aasta suvest liideti ka kriminaalhooldussüsteem vanglatega.

Uued vanglad aga ei tähenda mitte betooni ega trelle. Tähtsaim pole ka kõigi mugavustega töökeskkond vanglaametnikule. Kõige olulisem uute vanglate juures on uuenev vanglatöötaja – inimene, kes aitab seadusega pahuksisse läinud isikute karistust sisukalt täide viia. See eeldab ühelt poolt huvi inimest mõista ja tahtmist teda paremusele suunata, aga teisalt ka võimeid, et sellega toime tulla.

Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et ennetähtaegselt vabastatavad vangid, kelle arvu Justiitsministeerium plaanib lähiaastail tublisti suurendada, lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus kenasti hakkama saada. Rääkimata tähtaegselt vabanejaist, kellele vanglatöötaja asendab ka kriminaalhooldajat.

Vanglaametniku töö nõuab kõrget moraali, õiglus- ja missioonitunnet. Kui tahad ühiskonda turvalisemaks muuta ning anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse, siis on Sisekaitseakadeemia õige koht õpinguteks.




Vanglatega seonduv näib olema ühiskonnas tabuteema ning vanglatesse puutuv sattuma kõneaineks ja ületama uudisekünnist tihtipeale negatiivses mõttes- on selleks mingi kinnipeetava põgenemiskatse, kinnipeetavate ülalpidamisele kulutatavad ressursid vmt.

Tõenäoliselt ei peakski vanglatega seonduv olema pidevas meedia ja ühiskonna huviorbiidis, kuid asjakohane on siiski nentida, et vanglad ja vangistuskaristus tänapäevases mõistes on maailmas olnud kasutusel enam kui 300 aastat ning vanglad jäävad ka ühiskonna lahutamatuks osaks tänapäeval ja tulevikus.

Vangistuse täideviimise eesmärk on omandanud Eestis Euroopaliku sisu ning vanglasüsteem ootab oma teenistujatelt selle eesmärgi täideviimist. Kokkuvõtlikult võib eesmärgiks pidada kinnipeetavate taasühiskonnastamist, st vangistus ei tohiks katkestada kinnipeetava positiivseid kontakte ja suhteid lähedaste ning ühiskonnaga ning kinnipeetav peaks peale vanglast vabanemist olema võimeline sulanduma õiguskuuleka kodanikuna tavapärasesse ellu.

Selle eesmärgi realiseerimine eeldab ühe osana kaasaegsete kambertüüpi vanglate ning teise osana kvalifitseeritud ja motiveeritud vanglaametnike olemasolu. Lisaks Tartu Vanglale valmis 2008 aastal uus Viru Vangla ning 2015 aastaks peaks valmis saama ka uus Tallinna Vangla. Uutes vanglates on loodud head töö-, olme ja sportimistingimused ka vanglaametnikele. Lisaks vanglate arhitektuurses ja ehituslikus arengus toimunud ja toimumas olevatele muudatustele, ootab Eesti riik vanglaametnikuks õppima inimesi, kes soovivad kaasa rääkida ja mõjutada vangistuse täideviimise sisulises pooles.

Justiitskolledžisse õppima asuja võib olla veendunud valitud eriala perspektiivis, töökoha leidmise võimalustes ja rohketes väljakutsetes. Vanglasüsteem väärtustab ja motiveerib erialase haridusega teenistujaid kuni kolmandiku kõrgema töötasuga, kindlustab õppima tulnud isikule tasuta vormiriietuse ja maksab õpingute ajal vanglaametnikukandidaadile igakuist stipendiumi.

Nii on õpimotivatsiooni tõstmiseks justiitskolledži päevaõppe üliõpilasele teatud tingimuste täitmisel (õppeajal mitte töötamine, kaalutud keskmine hinne üle 3,4 ja õppetööl osalemine vähemalt 80% ulatuses ettenähtud tundides) ette nähtud riiklik ja ametkonna poolt makstav täiendav stipendium, kokku vähemalt 260 eurot kuus.

Kui sul on soov saada kindel töökoht, töötada arenevas ja ühtekuuluvas organisatsioonis ning rääkida kaasa ja anda oma panus vanglasüsteemi arendamisel, siis tule õppima justiitskolledžisse.