KINNITATUD
rektori 20. oktoobri 2010
käskkirjaga nr 1.1-2/41

Sisekaitseakadeemia
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI PÕHIMÄÄRUS


I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Õiguslik seisund

(1) Politsei- ja piirivalvekolledž (edaspidi kolledž) on Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) politseiametniku erialadel õppetööd, täiendusõpet, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemia eelarves iseseisva alaeelarvega akadeemia struktuuriüksus.

(2) Kolledž tegutseb oma põhimääruse, akadeemia põhimääruse, rakenduskõrgkooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja teiste õigusaktide alusel.

(3) Kolledžil ja tema struktuuriüksuseks oleval koolil ja teenistuskoerte koolituskeskusel võib olla oma sümboolika. Sümboolika kinnitab akadeemia nõukogu kolledži nõukogu ettepanekul

(4) Kolledž asub Murastes. Kolledži asukoht on Tilgu tee 55c, Muraste küla, Harku vald, 76901 Harju maakond. Kolledži struktuuriüksuste asukohad on järgmised:
1) Paikuse kooli asukoht on Kooli tee 12, Paikuse alevik, 86602 Pärnu maakond.
2) teenistuskoerte koolituskeskuse asukoht on Tilgu tee 55c, Muraste küla, Harku vald, 76901 Harju maakond.

§ 2. Järelevalve ja aruandlus

Kolledž on aruandekohustuslik akadeemia rektori (edaspidi rektor) ees. Kolledži tegevuse üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele akadeemia nõukogu, rektor, õppeprorektor, teadus- ja arendusprorektor, haldusdirektor ning teised rektori määratud isikud.


II. KOLLEDŽI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

§ 3. Kolledži tegevuse eesmärk

Kolledži tegevuse eesmärk on pädevate politseiametnike koolitamine kutsehariduse- ja rakenduskõrghariduse tasemel, magistriõppes ning politseiametnike, Politsei- ja Piirivalveameti ja prefektuuride (edaspidi politseiasutused) teiste teenistujate ning sisejulgeoleku ametkondade teenistuskoerte koerajuhtide täienduskoolituse korraldamine.

§ 4. Kolledži ülesanded

(1) Kolledži põhiülesanded:
1) tasemeõppe korraldamine, arendamine ja läbiviimine kutseõppes keskhariduse baasil ja rakenduskõrgharidusõppes päeva- ja kaugõppevormis politseiametniku erialade süvaõppesuundades;
2) tasemeõppe, sh magistriõppe läbiviimine akadeemia teiste erialade õppuritele vastavalt teiste akadeemiliste struktuuriüksuste tellimusele;
3) õppekavade koostamine ja arendamine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga;
4) teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud oma valdkonnas;
5) Siseministeeriumi haldusalas olevate asutuste tellimusel täienduskoolitusprogrammide väljatöötamine ja arendamine koostöös tellimuse esitanud ametkonnaga ning vastavate täienduskoolituste läbiviimine. Koostöös akadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskusega (edaspidi ATAK) teistele riiklikele struktuuridele ja elanike turvalisuse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele vastavate täienduskoolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine;
6) teenistuskoerte koerajuhtide koolitamine sisejulgeoleku ametkondadele;
7) õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine;
8) kutsealase eelkoolituse korraldamine ja läbiviimine;
9) õppetegevuse planeerimine, analüüsimine, õpetamise kvaliteedi ja ainekursuste hindamise korraldamine, tagasisideküsitluste läbiviimine;
10) õppejõudude ja kadettide nõustamine õppetööd ja erialasid puudutavates küsimustes, s.h kadettide õpi- ja karjäärialane nõustamine;
11) politseiametniku elukutse populariseerimiseks politsei ajalugu kajastava materjali kogumine, säilitamine ja eksponeerimine;
12) tsiviilkäibes keelatud esemete ja ainete, mida on kasutatud kuritegelikus tegevuses, kogumine, säilitamine ja eksponeerimine õppetöö näitlikustamise eesmärgil;
13) ettepanekute tegemine vastuvõtukomisjonile kadettide vastuvõtu tingimuste ja korra kohta;
14) kadettide vastuvõtu korraldamine ja läbiviimine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga vastavalt vastuvõtueeskirjale, s.h. vastuvõtu vestluste, katsete, testide läbiviimine;
15) kolledži tegevuskava koostamine ja akadeemia arengukava koostamisel osalemine ja arengukava täitmise kindlustamine oma valdkonnas;
16) kolledži eelarveprojekti koostamine ja eraldatud eelarvevahendite kasutamine kolledži eesmärkide täitmiseks;
17) rahvusvahelise ja riigisisese koostöö arendamine avalik- ja eraõiguslike institutsioonidega, s.h koostöö Siseministeeriumi haldusala ametiasutustega ning teiste õppeasutustega;
18) kolledži vara ja maa-ala haldamine ning kadettide toitlustamine ja majutamine;
19) kadettide tegutsemise tagamine politsei reservi rivilise allüksusena;
20) sisekorra tagamine koolis ning kadettidel politseiteenistuseks vajalike distsipliiniharjumuste kujundamine;
21) kooli territooriumil korrapidamise, relvastuse hoidmise ning väljastamise korraldamine;
22) kadettidele kaasaegsete õppimistingimuste ja õppekeskkonna tagamine;
23) kadettide meditsiinilise teenindamise tagamine;
24) kadettidele vabaajaürituste korraldamine vastavalt kadettide ettepanekutele ja arvestades politseiorganisatsiooni traditsioone ning tavasid;
25) B-kategooria sõidu-, alarmsõidu-, ujuvvahendijuhi-, ATV juhi- ja mootorsaanijuhi õpetuse korraldamine;
26) politseiametniku erialade õppeprotsessi kvaliteedikontrolli teostamine ja pädevuseksamite koordineerimine;
27) muude seadusega või akadeemia õigusaktidega kolledžile pandud ülesannete täitmine.


III. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED

§ 5. Kolledži õppekava

(1) Õppetööd viiakse läbi päeva- ja kaugõppevormis. Õppetööd reguleerivad kolledžis akadeemia põhimäärus, õppekorralduse eeskiri ning akadeemia või kolledži nõukogu kehtestatud eeskirjad.

(2) Õppetöö politseiametniku erialadel toimub kutseõppe keskhariduse baasil, rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavade alusel.

(3) Õppetöö läbiviimise aluseks on politseiametniku erialade kinnitatud õppekavad, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(4) Õppekava koostatakse ja muudatused tehakse kolledžis ja esitatakse kolledži direktori poolt kolledži nõukogule kooskõlastamiseks.

§ 6. Õppepraktika

(1) Õppekavas ette nähtud õppepraktika eesmärk on kadettidele praktiliste erialaste oskuste ja kogemuste andmine. Õppepraktika toimub õppeaine/õppeülesande/praktika programmi alusel.

(2) Õppepraktikale suunamine toimub kolledži direktori käskkirja alusel.

§ 7. Täienduskoolitus

(1) Kolledž korraldab Siseministeeriumi haldusalas olevate asutuste töötajate ja teenistujate tööalast täienduskoolitust, mille õppekavad kinnitab kolledži direktor. Sisejulgeolekualaseid täienduskoolitusi teostatakse lepingulisel alusel.

(2) Teistele riiklikele struktuuridele ja elanike turvalisuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele täienduskoolituse korraldamine toimub lepingulisel alusel vastavalt tellimustele ja vajadusel koostöös ATAK-ga.


IV. KOLLEDŽI JUHTIMINE

§ 8. Kolledži nõukogu

(1) Kolledži nõukogu on politsei- ja piirivalvekolledži nõuandev kogu, mis on loodud politseiametniku erialade arendamiseks ja juhtimisele kaasaaitamiseks ning Siseministeeriumi ja politseiasutustega koostöö korraldamiseks ning mis tegutseb akadeemia põhimääruse, kolledži põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

(2) Kolledži nõukogu moodustavad politseiasutuste esindajad (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning tema nimetatud 6 politseiasutuste esindajat), kolledži direktor, 2 direktori asetäitjat, teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja, kaks õppejõudude esindajat ja üliõpilaskonna esindaja. Politseiasutuste esindajad kokku moodustavad poole nõukogu arvulisest koosseisust. Kolledži nõukogu töösse võib kaasata eksperte. Kolledži nõukogu koosseisu kinnitab rektor.

(3) Õpilaskonna esindajal on õigus osaleda kolledži nõukogu istungitel hääleõigusega.

(4) Kolledži nõukogu, nõukogu tegevust ja nõukogu koosolekuid juhib nõukogu esimees, kelleks on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Nõukogu esimehe äraolekul juhib nõukogu koosolekut nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu liige.

(5) Kolledži nõukogu:
1) korraldab kolledži, Siseministeeriumi ja politseiasutuste vahelist koostööd;
2) teeb ettepanekuid kolledži õppekavade kohta, sealhulgas õppekava muutmiseks ja sulgemiseks;
3) teeb ettepanekuid politseiametniku erialade kadettide vastuvõtutingimuste kohta;
4) teeb ettepanekuid erialase täiendusõppe korraldamiseks ja kinnitab vastava aastaprogrammi;
5) kinnitab kolledži tegevuskava;
6) kuulab kord aastas ära kolledži direktori ning vajadusel kolledži struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ja annab neile hinnangu;
7) võib õppeprorektorile teha ettepanekuid kehtestada kolledžit puudutavates küsimustes täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju;
8) kooskõlastab kolledži põhimääruse ja selle muudatused;
9) kinnitab kolledži õpilaskonna põhikirja;
10) kinnitab kolledži nõukogu tööplaani;
11) lahendab oma pädevuse piires teisi küsimusi, mis puudutavad kolledži õppe- ja teadustööd ning arengut.

(6) Kolledži nõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud on korralised ja erakorralised.

(7) Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda semestris. Nõukogu koosoleku kutsub kokku kolledži nõukogu esimees.

(8) Teate nõukogu koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta edastab nõukogu liikmetele nõukogu koosoleku kokkukutsuja vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumise päeva. Päevakorda puudutavad materjalid edastatakse nõukogu liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumise päeva.

(9) Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku rektori või nõukogu esimehe või vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ettepanekul.

(10) Teate erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta edastab nõukogu liikmetele nõukogu koosoleku kokkukutsuja vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumise päeva. Päevakorda puudutavad materjalid edastatakse nõukogu liikmetele vähemalt 5 päeva enne nõukogu koosoleku toimumise päeva.

(11) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui nõukogu koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

(12) Päevakorras olevas küsimuses võtab nõukogu vastu otsuse. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsuse korral loetakse otsustavaks nõukogu esimehe või tema asendaja hääl.

(13) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Nõukogu koosoleku protokollimise ja muu tehnilise teenindamise, nõukogu liikmetele teadete saatmise ning nõukogu otsuste edastamise rektorile korraldab kolledži direktor.

(14) Nõukogu koosoleku otsusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema asendaja, nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija. Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisest, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

§ 9. Kolledži direktor

(1) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kelle määrab ametisse siseminister pärast akadeemia nõukogu ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse ärakuulamist. Kolledži direktor määratakse ametisse viieks aastaks. Kolledži direktor allub rektorile

(2) Kolledži direktor:
1) juhib kolledžit ning vastutab kolledži tegevuse ja arengu eest ning tagab kolledži tegevuse vastavuse akadeemia põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele, õppekorralduse eeskirjale ning muudele õigusaktidele;
2) kindlustab kolledži tegevuskava koostamise ja täitmise;
3) korraldab kolledži osalemise akadeemia tegevuskava väljatöötamisel;
4) esindab kolledžit akadeemias ning akadeemiat ja kolledžit suhetes kolmandate isikutega kolledži põhimäärusega sätestatud pädevuse piires ning siseministri või rektori poolt selleks antud volituse alusel ja ulatuses;
5) esindab Eesti politseiharidust ja omab hääleõigust Eesti politseihariduse esindajana politsei- ja piirivalveharidust arendavates organisatsioonides;
6) koostab kolledži eelarveprojekti ja vastutab kolledžile eraldatud eelarvevahendite sihtotstarbelise kasutamise eest;
7) vastutab kolledži kasutusse antud vara eesmärgi- ja õiguspärase kasutamise ning hoidmise eest;
8) kontrollib kolledži struktuuriüksuste tööd;
9) korraldab kolledži töötajate tööd ning tagab otstarbeka tööjaotuse nende vahel ning korraldab ametijuhendite koostamise;
10) kinnitab käskkirjaga kolledži korrapidamise eeskirja ja kodukorra
11) korraldab kolledži nõukogu töö tehnilise teenindamise, võtab osa nõukogu koosolekutest ning korraldab nõukogu otsuste edastamise rektorile;
12) teeb rektorile ettepanekuid politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, töötajate tööle võtmiseks ja töölt vabastamiseks, töölepingute muutmiseks, peatamiseks, töötajate ja politseiametnike töötasustamiseks, asendamiseks, täienduskoolitamiseks, ergutamiseks, politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks;
13) kooskõlas kehtivate õigusaktidega võib määrata kadetile distsiplinaarkaristuse või teha õppeprorektorile ettepaneku distsiplinaarkaristuse määramiseks;
14) kooskõlas kehtivate õigusaktidega võib kohaldada ergutusi kadettidele;
15) lahendab muid seaduse, käesoleva põhimääruse ja akadeemia õigusaktidega või rektori korraldusega tema pädevusse antud küsimusi.

(3) Kolledži direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi.

(4) Kolledži direktorit asendab tema äraolekul kolledži direktori asetäitja või muu kolledži töötaja, kelle määrab käskkirjaga akadeemia rektor kolledži direktori ettepanekul.

§ 10. Kolledži direktori asetäitja

(1) Kolledži direktoril on kaks asetäitjat, kes vastutavad vastavalt kolledžis läbiviidava rakenduskõrgharidusõppe ja kolledžis läbiviidava kutseharidusõppe eest.

(2) Kolledži direktori asetäitja:
1) vastutab politsei õppekavade väljatöötamise ja arendamise eest kolledžis, tagab õppekavade terviklikkuse;
2) korraldab õppetegevust vastavalt rakenduskõrgharidus- või kutseharidusõppes ja tagab selle nõuetekohase läbiviimise koostöös õppetoolide ja kooliga;
3) korraldab ja kontrollib õppejõudude ja teiste õppetöö läbiviimisega seotud töötajate tööd kolledžis;
4) osaleb kolledži eelarve kujundamises;
5) korraldab kolledži kasutusse antud vara eesmärgipärase kasutamise, tagab vara nõuetekohase hoidmise ja säilimise;
6) esindab kolledžit oma pädevuse või talle antud volituse piires akadeemias ja kolmandate isikute ees;
7) teeb kolledži direktorile ettepanekuid kolledži õppe- ja teadustööd tegevate töötajate tööle võtmiseks või ametisse nimetamiseks, töölt või ametist vabastamiseks, töölepingu muutmiseks, töötajate ergutamiseks, täienduskoolitamiseks, töötasustamiseks, hoiatuse või distsiplinaarkaristuse määramiseks;
8) määrab kadettide õpperühmadele kuraatorid kolledži õppejõudude hulgast;
9) tagab õppetöö riskianalüüsi koostamise;
10) lahendab muid tema pädevusse antud küsimusi.

(3) Kolledži direktori asetäitja annab oma pädevuse piires kolledži töötajatele täitmiseks kohustuslikke kirjalikke ja suulisi korraldusi.


V. KOLLEDŽI STRUKTUUR

§ 11. Struktuuriüksused

(1) Kolledži struktuuriüksused on:
1) Paikuse kool;
2) õppetoolid;
3) haldustalitus;
4) teenistuskoerte koolituskeskus.

(2) Kolledži struktuur ja töötajate koosseis kinnitatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

§ 12. Paikuse kool

(1) Paikuse kool on kolledži struktuuriüksus, mis tegeleb õppetöö korraldamise, õppedistsipliini tagamise ja haldusteenuste osutamisega.

(2) Paikuse kooli ülesanded:
1) kooli vara ja maa-ala haldamine ning kadettide toitlustamine ja majutamine;
2) tasemeõppe läbiviimise korraldamine koostöös õppetoolidega;
3) täiendusõppe läbiviimise korraldamine politseiametnikele ja politseiasutuste teenistujatele ning sellel põhinevate teenuste osutamine arvestades Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ja tööturu vajadusi;
4) politseialase ajaloolise väärtusega materjali kogumine, säilitamine ja eksponeerimine ning politseiametniku elukutsete populariseerimine;
5) tsiviilkäibes keelatud esemete, ainete ja muude objektide, mida on kasutatud kuritegelikus tegevuses, kogumine, säilitamine ja eksponeerimine õppetöö näitlikustamise eesmärgil;
6) kadettide tegutsemise tagamine politsei reservi rivilise allüksusena;
7) sisekorra tagamine koolis ning kadettidel politseiteenistuseks vajalike distsipliiniharjumuste kujundamine;
8) kooli territooriumil korrapidamise, relvastuse hoidmise ning väljastamise korraldamine;
9) kadettidele kaasaegsete õppimistingimuste ja õppekeskkonna tagamine;
10) kadettide meditsiinilise teenindamise tagamine;
11) kadettidele vabaajaürituste korraldamine vastavalt kadettide ettepanekutele ja arvestades politseiorganisatsiooni traditsioone ning tavasid;
12) B-kategooria sõidu-, alarmsõidu-, ujuvvahendijuhi-, ATV juhi- ja mootorsaanijuhi õpetuse korraldamine;
13) suhete arendamine ja koostöö partnerkoolide ja ametiasutustega Eestis ja teistes riikides;
14) politsei tasemeõppes vastava põhitegevuse pädevuseksamite ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimine ning pädevuseksamitel osalemine;
15) pädevuseksamite kaasuste väljatöötamine ja politseiasutustele edastamine;
16) pädevuseksamite tulemuste analüüsimine ning tagasiside andmine juhendajatele, õpetajatele, koordineerijatele ja eksamineerijatele;
17) eksamineerijatele regulaarsete töötubade korraldamine ja läbiviimine;
18) osalemine täienduskoolituse programmide väljatöötamisel;
19) osalemine sisejulgeoleku instituudi teadus- ja arendustegevuses;
20) politseiametniku erialade õppeprotsessi kvaliteedikontrolli teostamine ja selle arendamine akadeemias ning õppeprotsessi kvaliteedikontrolli teostamise suunamine politseiasutustes;
21) muude koolile pandud ülesannete täitmine.

(3) Paikuse kooli struktuuriüksus on haldustalitus, mille ülesanded on järgmised:
1) kooli kasutusse antud kinnis- ja vallasasjade majandamise korraldamine;
2) kooli hoonete ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku maa (territooriumi) eesmärgipärase kasutamise ja korrashoiu tagamine;
3) transporditeenuse osutamise ja kooli transpordivahendite kasutamise korraldamine;
4) kooli kasutusse antud sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine;
5) kooli soojamajanduse korraldamine;
6) kooli laomajanduse korraldamine;
7) toitlustamise korraldamine koolis;
8) töötajatele ohutute töötingimuste tagamine ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise korraldamine;
9) kadettide meditsiiniline teenindamine;
10) kooli hoonete ja rajatiste valve korraldamine;
11) majutusteenuse osutamine koolis;
12) muude haldustalitusele pandud ülesannete täitmine.

(4) Kooli juhib ja esindab kolledži direktor. Kooli igapäevast tegevust puudutavaid küsimusi otsustab kolledži direktori äraolekul kolledži direktori asetäitja.

(5) Kooli haldustalitust juhib haldustalituse juhataja.

§ 13. Õppetool

(1) Õppetooli tegevuse eesmärk on õppetooli poolt õpetatavate õppeainete ja õppeülesannete arendamine ja oma valdkonnas õppetöö läbiviimine, politseitööks vajalike praktilise kallakuga teadmiste ja oskuste õpetamine ning vajadusel treeningtundide läbiviimine.

(2) Õppetooli ülesanded:
1) õppetöö läbiviimine kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes vastavalt õppekavadele ja õppetoolile esitatud tellimusele;
2) täienduskoolituse programmide väljatöötamisel osalemine ja täienduskoolituse läbiviimine;
3) kolledži lõputööde ja uurimistööde juhendamisel ning kaitsmisel osalemine;
4) teadus- ja arendustegevuse teostamine;
5) õppekavade väljatöötamisel osalemine ning ettepanekute tegemine õppekavade muutmiseks;
6) õppetöö läbiviimine õppetooli õppejõudude poolt, õppemetoodiliste vahendite ja materjalide koostamine ning ettepanekute tegemine õpetamiseks vajalike õppetehniliste vahendite ja -materjalide osas;
7) metoodilise abi osutamine politseiasutustele politseiametnike kutseoskuste täiustamiseks;
8) praktiliste harjutuste ettevalmistamine ja läbiviimine ning harjutuste sooritajate ohutuse tagamine;
9) oma valdkonnas teenistusspordialase tegevuse planeerimine ning vajadusel treeningtundide läbiviimine politseiniku kutsealaste oskuste omandamiseks;
10) õppetöö läbiviimiseks õppetooli kasutusse antud õppevahendite hooldamine ja hoidmine vastavalt kehtivale korrale;
11) õppetöö läbiviimiseks sobivate õppejõukandidaatide leidmine ja nendega läbirääkimiste pidamine õppetöö läbiviimiseks õppetooli poolt õpetatavates õppeainetes ja õppeülesannetes;
12) kadettides politseiteenistuseks vajalike distsipliiniharjumuste kujundamine;
13) õppetoolile pandud muude ülesannete täitmine.

(3) Õppetooli juhib juhataja-professor, juhataja-dotsent või juhataja-lektor.

§ 14. Haldustalitus

(1) Haldustalitus on kolledži struktuuriüksus, mis tegeleb kolledži kinnis- ja vallasasjade majandamise korraldamisega.

(2) haldustalituse ülesanded:
1) kolledži kasutusse antud kinnis- ja vallasasjade majandamise korraldamine;
2) kolledži hoonete ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku maa (territooriumi) eesmärgipärase kasutamise ja korrashoiu tagamine;
3) transporditeenuse osutamise ja kolledži transpordivahendite kasutamise korraldamine;
4) kolledži kasutusse antud sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine;
5) kolledži soojamajanduse korraldamine;
6) kolledži laomajanduse korraldamine;
7) toitlustamise korraldamine kolledžis;
8) töötajatele ohutute töötingimuste tagamine ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise korraldamine;
9) kadettide meditsiiniline teenindamine;
10) kolledži hoonete ja rajatiste valve korraldamine;
11) majutusteenuse osutamine kolledžis;
12) muude haldustalitusele pandud ülesannete täitmine.

(3) Kolledži haldustalitust juhib haldustalituse juhataja.

§ 15. Teenistuskoerte koolituskeskus

(1) Teenistuskoerte koolituskeskuse tegevuse eesmärk on teenistuskoerte koerajuhtide koolitamine Siseministeeriumi ametkondadele.

(2) Teenistuskoerte koolituskeskuse ülesanded:
1) koerajuhtide ja teenistuskoerte (K9 meeskondade) atesteerimise korraldamine ja läbiviimine;
2) keskuse õppeplaanide ja -kavade väljatöötamine;
3) õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine;
4) koerajuhtide ja teenistuskoerte (K9 meeskondade) kutsemeisterlikkuse võistluste korraldamine;
5) teenistuskoertega seonduva teadus- ja arendustegevuse korraldamine;
6) koolitusel olevatele teenistuskoertele nõuetekohaste söötmis-, hooldus- ja pidamistingimuste ning koolituseks vajalike vahendite tagamine;
7) teenistuskoeri kasutavate ametkondade juhendamine teenistuskoerte küsimuses;
8) vajadustest lähtuvalt ametkondadele sobivate teenistuskoerte valik ja hankimine;
9) rahvusvahelise koostöö arendamine teiste sama valdkonna õppeasutuste ja ametkondadega;
10) koostöö teenistuskoeri koolitavate tsiviilstruktuuridega;
11) koerajuhi ameti tutvustamine;
12) muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega keskusele pandud ülesannete täitmine.
13) teenistuskoerte varustuse, söötmise ja muude normide väljatöötamine;
14) koostöös ametkondadega teenistuskoerte tervisliku seisundi, hoolduse ja teenistuse kontrollimine;
15) ametkondade poolt suunatud vabatahtlike koerajuhtide koolitamine;
16) muu teenistuskoertealane koolitus.

(3) Teenistuskoerte koolituskeskust juhib ja esindab teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja.


VI. KOLLEDŽI LIIKMESKOND

§ 16. Töötajad ja kadetid

(1) Kolledži liikmeskonna moodustavad kolledži ametikohtadele ametisse nimetatud politseiametnikud, töölepingu alusel töötavad töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

(2) Kadett on politsei ja piirivalve erialal täiskoormusega päevases õppevormis keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane. Käesoleva põhimääruse tähenduses loetakse kadettideks kõiki politsei- ja piirivalvekolledžisse immatrikuleeritud isikuid.

(3) Üliõpilased moodustavad ühe osa akadeemia üliõpilaskonnast.

(4) Õpilased moodustavad kolledži õpilaskonna. Õpilaselu korraldamiseks kolledžis on õpilastel õigus moodustada kolledži õpilasesindus, juhindudes kutseõppeasutuse seadusest ning akadeemia põhimäärusest.


VII. LÕPPSÄTTED

§ 17. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

(1) Kolledži põhimääruse ja selle muudatused kooskõlastab kolledži nõukogu ja kinnitab akadeemia rektor oma käskkirjaga.

(2) Põhimäärus jõustub selle kinnitamise päevast.