Nõustamine

Üliõpilasi nõustavad kolledži direktorid, õppetoolide juhatajad, õppejõud, õppereferendid, magistriprogrammi juht ning õppeosakonna ja välissuhete osakonna töötajad. Esimene tasand, kuhu pöörduda, on kolledži õppereferent, magistriõppe üliõpilased saavad pöörduda magistri-programmi juhi poole.

Õppereferent või magistriprogrammi juht nõustab üliõpilast õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumi, arvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute- ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasuga seotud küsimustes tööpäeva raames. Õppereferent väljastab üliõpilase soovil väljavõtte õpingukaardist. Keerulisemates küsimustes üliõpilase õiguste ja osas ning õppekavaga seotud küsimustes nõustab üliõpilasi kolledži direktor.

Õppejõud nõustab üliõpilast õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamisega seotud küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja üliõpilase vastastikusel kokkuleppel määratud aegadel. Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude osas.

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid üliõpilase õppimise kohta akadeemias, nõustavad üliõpilast vastuvõtu ja õppekorraldusega seotud üldküsimustes.

Välissuhete osakonna töötaja nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soovivaid üliõpilasi õppimisvõimaluste osas välismaal.

Psühholoogiline nõustamine

Käesolevast õppeaastast pakub Sisekaitseakadeemia õppuritele psühholoogilise nõustamise teenust. Kõigil õppuritel on võimalus pöörduda psühholoogi poole.

Nõustamine on kõikidele Sisekaitseakadeemias õppijatele tasuta, olenemata õppevormist, riigieelarvelisest või riigieelarvevälisest õppekohast. Nõustamisele on oodatud ka akadeemilisel puhkusel viibivad õppurid.

Psühholoogiline nõustamine akadeemias pole siiski mõeldud kriisiabiks. Kiire hädajuhu korral pöördu psühhiaatriahaigla erakorralise vastuvõtu või Kriisiabikeskuse poole.

Teemad, millega õppurid enamasti psühholoogi poole pöörduvad, on:

• Suhtlemisprobleemid (ebakindlus suhtlemisel, enesekehtestamisel, suhtlemine õppejõuga jne)
• Suhteprobleemid (paarisuhe, suhted vanematega)
• Vähesed õpioskused
• Madal õpimotivatsioon
• Probleemid ajaplaneerimisel
• Õppimise, töö ja pereelu ühildamine
• Rahulolematus õpitava erialaga, kahtlused eriala sobivuse suhtes
• Eksamiärevus, hirm ebaõnnestuda
• Perfektsionism
• Ärevus, hirmud, masendus
• Stress
• Kriis (lahkuminek, haigus vm), lein

Veel infot ja kasulikke viiteid leiad siit.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

KES ON KES?

Psühholoog on vastava kõrgharidusega spetsialist, kes nõustab inimesi  igapäevaelus ette tulevates probleemides, aitab aru saada nende olemusest, tekkest ja säilitavatest teguritest. Arutelu käigus otsitakse koos lahendusvõimalusi.

Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ning raviga. Eri diagnoosimisviise kasutades ning kliendiga vesteldes teeb psühhiaater kindlaks tema häire olemuse ja ulatuse ning määrab ravi: ravimid ja/või psühhoteraapia.

Psühhoterapeut on enamasti psühholoogi või arsti haridusega, pikemaajalise psühhoteraapia väljaõppe saanud spetsialist, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete raviga. Ta hindab nii vestluse käigus, kui ka eri psühholoogilisi teste kasutades probleemi olemust ning kavandab ravi. Psühhoteraapia on ravimeetod, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Viiakse läbi nii individuaal- kui rühmateraapiaid.