Koolitasime IHP tugipersonali

24.–28. oktoobrini peeti Väike-Maarja päästekoolis ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo (UN OCHA) ja Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse (International Humanitarian Partnership, IHP) egiidi all ÜRO pääste- ja humanitaarmissioonide tugipersonali koolituskursus.

See oli kolmas taoline kursus päästekoolis, varasemad olid IHP spetsialistide baaskursus (2006) ja IHP välilaagriülemate kursus (2007).

Välisministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia koosrahastatava kursuse korraldaja oli päästekool, partneriteks Päästeamet ja Eesti Päästemeeskond. Viiepäevasest kursusest võtsid osa 17 IT- ja logistikaspetsialisti IHP riikidest, neist 3 Eestist. Kursusel tutvuti ÜRO pääste- ja humanitaarmissioonide põhimõtetega, missioonides kasutatava varustuse ja tarkvaraga. Lektoriteks olid peamiselt päästeala spetsialistid Eestist – näiteks Mati Raidma, Tauno Suurkivi ja Hannes Keller, kes oli ka kursuse sisulise poole eest vastutaja. Ainuke välislektor oli Albrecht Beck UN OCHA esindajana.

Lisaks klassiõppele tuli osalejatel ka reaalse ohuolukorraga silmitsi seista. Legendi kohaselt tabas Eestimaad 26. oktoobril torm „Gudrun“, mis nõudis inimohvreid ja tekitas Väike-Maarja vallas suurt materiaalset kahju. Tormikahjustusi aitas likvideerida 27. oktoobril appi saabunud rahvusvaheline humanitaarabimeeskond. Õppusel osalejad jagati kaheks: osa kursuslastest rajas kooli ruumidesse välistaabi, teine osa liikus kohapeal ringi hinnates olukorda alevikus ja lähiümbruses. Kuigi Hannes Kelleri sõnutsi praktiline õppus igati sujus, osutus koolipoolsetele õppuse korraldajatele probleemiks täpse stsenaariumi puudumine.

Enamusele kursuslastele oli Eesti seni veel avastamata maalapike maailma kaardil. Korraldajatena loodame, et ühised õhtused ettevõtmised aitasid osalejatel tundma õppida oma kaaslasi, Eestimaad ja ka iseendid. Hinnangulehtedest on lugeda häid mõtteid ja ettepanekuid edaspidiseks ning kõlama jääb rahulolu nii kursuse sisu kui korraldusega.

Kuidas üldse toimib riikidevaheline koostöö ehk Rahvusvaheline Humanitaarpartnerlus (IHP)?

1995. aastal lõid Suurbritannia, Taani ja Rootsi elanikkonnakaitse ja humanitaarabi eest vastutava organisatsiooni Rahvusvaheline Humanitaarpartnerlus (The International Humanitarian Partnership, lühendatult IHP), tagamaks nende koostööl põhinevat rahvusvahelist tuge ÜRO-le. 1998. aastal liitusid IHPga Norra ja Soome ning hiljem ka Holland.

IHP on ilma siduvate lepinguteta mitteformaalne organisatsioon. IHP põhieesmärk on koordineerida ja tagada toetust nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusest tingitud hädaolukordade puhul ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Maailma Toiduprogramm) poolt korraldatavatele humanitaarabi- ja kriisireguleerimisoperatsioonidele. IHP-riigid toetavad abimissioone logistika, transpordi, sidevarustuse ja arvutitehnikaga. See varustus jääb tihtipeale pärast abioperatsiooni kannatanud riiki humanitaarabina või riigis tegutsevate humanitaarorganisatsioonide käsutusse.

2006. a detsembrist on Eesti IHP täisliige. See toob meie riigile mitte ainult selle tunnustatud organisatsiooni liikmelisuse au, vaid ka hulga kohustusi. IHP liikmelisus tähendab Eesti ja eelkõige Eesti Päästemeeskonna jaoks aktiivset kaasatust ja panustamist humanitaaroperatsioonidesse IHP/ÜRO lipu all. Päästekooli töötajaid/õpetajaid on osalenud Indoneesias tsunami järgse katastroofi ning Pakistanis ja Haitil maavärina tagajärgede likvideerimisel. IHP täisliikme staatus eeldab tihedamaid koostöösidemeid Põhjamaade partneritega, oma logistikabaasi, ressursside ja oskuste arendamist ja rakendamist (ka siseriiklike suurõnnetuste korral) ning Välisministeeriumilt humanitaareesmärkideks eraldatud vahendite eesmärgipärast kasutamist. Sel eesmärgil on koostatud päästemeeskonna IHP võimekuse arendamise programm, mis sisaldab nii välilaagri komplekteerimiseks vajaliku varustuse soetamist kui ka päästemeeskonna reservi koolitamist. 
 

Imbi Jäetma,
kursuse päästekoolipoolne korraldaja

Viimati muudetud: 12.12.2011 14:05