Uudiseid kõrgharidusmaastikult

9., 10. ja 11. jaanuari hommikul kogunesid paarkümmend üliõpilast üle Eesti Toompeale, et haarata riigikoguliikmetel mantlisabast kinni ning tutvustada neile Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukohti. Nimelt on riigikogus praegu seoses Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse menetlemisega kiired ajad. Tudengitel on välja kujunenud neli peamist seisukohta, mille arvessevõtmist saadikutelt oodatakse, ent saadikud pole siiani oma kindlat arvamust välja öelnud.

Esiteks nõuavad tudengid, et igal üliõpilasel oleks õigus tasuta õppekohale, täites õppekava vähemalt 75% ulatuses nominaalaja piires. Seega, kui üliõpilane täidab alla 30EAP semestris, ei jääks ta oma tasuta kohast automaatselt ilma.

Teiseks soovitakse lävendipõhist vastuvõttu, mille järgi saaksid tasuta õppida kõik piisavalt motiveeritud ja võimekad tudengid, kes ületavad akadeemilise lati. See välistaks pingeridade tekkimist ning tudengite omavahelist võistlemist. Lävendipõhises vastuvõtmises arvestataks rohkem õppuri motivatsiooni ning sobivust antud erialale läbi erinevate testide ja vestluste.

Kolmandaks tuleks reformi jõustumisega samaaegselt kehtestada vajaduspõhised õppetoetused, kuna praegused toetused on liiga madalad, et katta õppuri vajalikke kulusid. Kui riik soovib, et üliõpilane täidaks 100% õppemahust, siis selle punkti juures räägib ta seaduse eelnõus endale vastu. Kõikidel õpilastel pole perekonnapoolset toetust, mistõttu peab ta käima tööl ning tema õppeedukus langeb.

Viimaseks peab tudengil jääma õigus ja vabadus õppida ka akadeemilisel puhkusel viibides. Kuna tekkida võib olukord, et akadeemilisele puhkusele jäädakse ettenägematutel põhjustel, siis praeguse süsteemi järgi ei saa õppur eksameid sooritada. See on aga võimekamate tudengite jaoks väga ebainimlik.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üliõpilased ei tõsta oma häält selleks, et nõuda endale uusi õigusi juurde, vaid selleks, et anda oma panus muutmaks õppesüsteem efektiivsemaks ja tudengisõbralikumaks.

Gerda Konrad, EÜLi SKA volinik
Kristiina Malm, EÜLi SKA asevolinik

^{Faktid Eesti üliõpilaste kohta:
*Õpingute kõrvalt töötab 66% tudengkonnast.
*Suurimaks sissetulekuallikaks on enda teenitud raha (48%-l tudengitest). Vanemate toetus on suurimaks sissetulekuallikaks kolmandikul tudengitest ning riigi toetus on peamiseks elatusallikaks vaid 15%-l tudengitest.}

^{*14% tudengitest hindas kuu jooksul enda käsutuses olevat rahasummat 127,8 eurost (2000 kroonist) väiksemaks, kuid sama väikeste kulutustega hindas end toime tulevat vaid 4% üliõpilastest.
*Saavutuspõhise õppetoetuste süsteemiga eristub Eesti teistest Euroopa riikidest, kus toetuste maksmisel arvestatakse suuremal määral üliõpilaste vajadustega või osutatakse finantsilist abi kõigile üliõpilastele.}

Viimati muudetud: 07.02.2012 09:29